Kõigepealt suur-suur aitäh kõikidele, kes mu küsimustikule vastasid, ja eriline tänu neile, kes võtsid vaevaks seda linki ka oma sõpradele-tuttavatele edasi saata! Teie kõigi abiga õnnestus mul ajavahemikus
29. detsembrist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 saada ei rohkem ega vähem kui 15 650 vastust, mis on mitu-mitu korda rohkem, kui julgesin loota! Et päris paljud on pärast testi täitmist küsinud n-ö õigete vastuste järele, siis altpoolt leiategi kirjakeele normile vastavad variandid. Täpsustamist nõuab ka mu uurimistöö teema. Nimelt huvitab mind, kas ja kuivõrd ilmneb tegelikus keelekasutuses laadivahelduse taandumine.
Palun pange küsimuse järel olev sõna õigesse vormi!
1. Häo/hägu (mille? – hägu ’ähm, sumu’) tõttu ei ole silmapiiri näha.
2. Närvad (missugused? – närb ’isutu, vähe sööv’) põrsad jäävad kängu.
3. Hülgest (kellest? – hüljes) oli näha vaid peanupp.
4. Ema tihib (mida teeb? – tihtima ’kinni toppima’) seinapraod samblaga.
5. Jõgi algab ahta (millise? – ahas ’kitsas’) ojakesena.
6. Järsku lõi vasakusse õndlasse (millesse? – õnnal ’põlvetagune õõnsus’) terav valu.
7. Kapsas hapneb tõrres (milles? – tõrs ’suur puunõu’).
8. Kinkisin naole (kellele? – nadu ’meheõde’) sünnipäevaks raamatu.
9. Igatsen kodukandi sügavaid laasi (mitmuses mida? – laas ’põlismets’).
10. Luuderohi kasvab otse rähal (millel? – rähk ’kivirusu’).
11. Miks sa oma juukseid soed (mida teed? – sugema ’kammima’)?
12. Noor mets kasvab vanade puude turbe (mille? – turve ’kaitse’) all.
13. Paat on pardani (milleni? – parras ’paadi ülemine äär’) räimi täis.
14. Panges on vett kuni meerdeni (milleni? – meere ’triip’).
15. Perenaisel on punased prisked palged/paled (mitmuses mis? – pale ’põsk’).
16. Puupakke lõhuti talva (mille? – talb ’kiil’) abil.
17. Seda koera pole vaja peljata (mida teha? – pelgama ’kartma’).
18. Sepp paistis silma turra (millise? – turd ’priske, turske’) kehaehitusega.
19. Suusataja pürgib/pürib (mida teeb? – pürgima ’püüdlema’) esikoha poole.
20. Tahtsin teda suurest rõõmust emmata (mida teha? – embama ’sülelema’).
21. Tõlge hälbib/hälvib (mida teeb? – hälbima ’kõrvale kalduma’) originaalist.
22. Vanarahvas kutsus hunti soeks (kelleks? – susi).
23. Madu aga kutsuti siuks (kelleks? – siug).
24. Vibupüssi nimetatakse ka ammuks (milleks? – amb).
Palun kirjutage lünkadesse puuduvad vormid!
1. kihelev lööve (’haiguse puhul nahal välja löövad laigud’)
(millele?) kihelevale lööbele
(mitmuses mis?) kihelevad lööbed
(mitmuses milleta?) kihelevate lööveteta
2. maldama (’läbema’)
(mida teevad?) maldavad
(mida teinud?) mallanud
(mida tehakse?) mallatakse
3. noor pürg (’euroopa piison’)
(kellel?) noorel pürjal
(mitmuses kes?) noored pürjad
(mitmuses kellel?) noortel pürgadel
4. pikk purre (’kitsas sild’)
(millele?) pikale purdele
(mitmuses mis?) pikad purded
(mitmuses millele?) pikkadele purretele
5. vaagima (’kaaluma’)
(mida teeb?) vaeb
(mida tehti?) vaeti
(mida tegi?) vaagis
6. üksik kise (’killuna ärakistud osa, pind’)
(millest?) üksikust kiskmest
(mida?) üksikut kiset
(mitmuses mis?) üksikud kiskmed
Ja keda huvitavad tulemused, siis esialgu võin pakkuda lugemiseks kokkuvõtet oma bakalaureusetööst. Taustteabeks nii palju, et selle töö tulemused põhinevad 475 kooliõpilase testi vastustel ja vaatluse all oli siis 20 laadivahelduslikku sõna.
Uurimistulemusi kokku võttes võib teha mitmeid järeldusi, seejuures silmas pidades nii sõnavorme kui ka vastanuid endid. Järgnevalt vaadeldaksegi ühelt poolt töös käsitletud laadivahelduslikke sõnu rühmiti, lähtuvalt valikupõhimõtetest. Seega tulevad vaatluse alla kõigepealt veaohtlikud sõnad (haab, iive, kaas, kumb, küüs, puue, teave, tõbi, pärgama, sündima, valdama, värbama), seejärel paralleelvormistikuga sõnad (idu, pidu, küündima, pügama, sulgema) ning lõpuks vanemad, kasutusest kaduma hakanud sõnad (esi, harras, lüsi). Teiselt poolt vaadeldakse uurimistulemusi lähtuvalt vastanute vanusest. Samuti püütakse analüüsida levinumate vormide ja laadivahelduse taandumise võimalikke põhjuseid, lähtudes produktiivsuse, analoogia ja sageduse mõistetest.
Vastu ootusi on veaohtlikest sõnadest kolme sõna (sündima, puue ja kumb) muutnud kirjakeele normingute järgi õigesti üle 90% vastanutest. Vähese eksimise taga võib olla sõnade tuntus ja sage kasutamine. Sõna sündima on „Eesti kirjakeele sagedussõnastiku” järgi 1000 sagedama sõna seas ning selle sõnaga on lapsed kokku puutunud esimestest eluaastatest peale (näiteks kas või liitsõnas sünnipäev). Samuti on õpilastele tuttav sõna puue. Kui näiteks sõnade iive ja harras tähendust paljud 6. klassi õpilased ei teadnud, siis sõna puue tähendust ei küsinud keegi. Seevastu on üllatav, et sõna kumb on suurem osa vastanutest (92,6%) käänanud õigesti, kuna suulisest kõnest on kõrva jäänud selle sõna sage norminguvastane käänamine.
Vaadeldud veaohtlikest sõnadest kõige probleemsem sõna oli iive, mida muutis õigesti vaid 31,8% vastanutest. Sealjuures 11. klassi õpilastest märkis õige laadivaheldusliku vormi 62,2% ja 6. klassi õpilastest vaid 5,1%. Nagu öeldud, ei teadnud näiteks paljud 6. klassi õpilased selle sõna tähendust, seega ka muutevormistikku, millega on osaliselt seletatav nii suur kirjakeele normingutest hälbivate vastuste osakaal (58,5%).
Ülejäänud veaohtlike sõnade (haab, kaas, küüs, tõbi, värbama ja valdama) puhul on nõutud vormi moodustamine valmistanud probleeme vähem kui poolele õpilastest. Sealjuures on sõnade muutmine vanuseti väga erinev. Näiteks kui verbide valdama ja värbama puhul on da-infinitiivi moodustanud kirjakeele seisukohalt õigesti vastavalt 39,1% ja 37,5% 6. klassi õpilastest, siis samad näitajad 11. klassi õpilaste lõikes on 89,2% ja 73,9%. Sama tendents iseloomustab näiteks ka sõnu kaas ja küüs: kui 6. klassi õpilaste vastustes on esindatud ühtviisi tugevalt nii laadivahelduslikud kui ka laadivahelduseta vormid (näiteks sõna kaas puhul jagunesid vastused peaaegu pooleks: 54,2% eelistas kaas-vormi ja 43,9% *kaan-vormi), siis 11. klassi õpilaste vastustes eristuvad laadivahelduslikud vormid laadivahelduseta vormidest hoopis tugevamalt (laadivahelduseta vormi *kaan kasuks on otsustanud 10,4% ja *küün kasuks 5% vastanutest, samas kui laadivahelduslikke vorme on õigeks pidanud vastavalt 88,7% ja 85,1% õpilastest).
Seevastu sõnade haab, tõbi ja pärgama puhul on rohkem vigu teinud just 11. klassi õpilased, moodustades 6. klassiga võrreldes arvuliselt rohkem kirjakeele normingutest hälbivaid vorme *haav, *tõvi ja *pärjama. Nende kolme sõna põhjal võib öelda, et kooliõpetus on teinud laadivahelduslike sõnade muutmise teistpidi keeruliseks, pannes keelekasutaja kahtlema isegi lihtsates vormides. Nimelt ei ole 6. klassi õpilased, kes eeldatavasti on lähtunud vastamisel rohkem oma loomulikust keelevaistust kui õpitust, nende sõnade puhul arvuliselt nii palju vigu teinud. Nii nähtub eeltoodust, et laadivaheldus tekitab probleeme ka 11. klassi õpilaste jaoks.
Sõnade puhul, mida on lubatud muuta nii laadivahelduslikult kui ka laadivahelduseta, eelistasid õpilased laadivahelduseta vorme. Ainult sõna pidu puhul domineeris ülekaalukalt laadivahelduslik vorm peo, mida võib seletada ühelt poolt selle sõna tuntusega ja teiselt poolt nõrgaastmelise vormi esinemisega liitsõnade koosseisus. Kõikide teiste paralleelvormistikuga sõnade puhul otsustas laadivahelduseta vormi kasuks rohkem kui 70% õpilastest: sõna idu puhul 87,6%, sulgema puhul 74,1% ja pügama puhul 72,2% õpilastest. Sõna küündima puhul on olevikus pööranud 204 õpilasest laadivahelduseta küündib-vormi kasuks otsustanud 79,9%.
Vanuselises lõikes on kõikide paralleelvormistikuga sõnade puhul valinud 6. klassi õpilased 11. klassi õpilastega võrreldes laadivahelduslikke vorme hoopis harvem, millest nähtub taas, et nooremad õpilased kalduvad eelistama laadivahelduseta sõnamuutmist. See ilmneb hästi näiteks pidu-sõna puhul: kui 11. klassi õpilastest ei pakkunud mitte keegi laadivahelduseta käänamist pidu : pidu, siis 6. klassi õpilastest kaks seda siiski tegid.
Laadivahelduslikke sõnu, mida enam aktiivselt ei kasutata ning mille muutevormistikku nii hästi ei teata, muutsid õpilased ülekaalukalt laadivahelduseta. Nii tajus esi-sõna puhul laadivahelduslikkust vaid 4,4% õpilastest, lüsi puhul 26,7% ja harras puhul 58,2% vastanutest (õigete vormide kõrval on nende näitajate hulka arvatud ka kirjakeele normingute vastased laadivahelduslikud vormid, nagu *eo,*lüe, *lüa, *lüü, *hargal, *harbal jne). Märkimist väärib erinevus vanuserühmade vahel. Kui 11. klassi õpilastest tajus sõna esi laadivahelduslikuna 5%, lüsi 34,5% ja harras 83%, siis 6. klassi õpilaste puhul on samad näitajad vastavalt 4%, 20,9% ja 36,8%. Sellest nähtub taas, et 6. klassi õpilased peavad tundmatute laadivahelduslike sõnade puhul loomulikumaks laadivahelduseta vorme. Seevastu 11. klassi õpilased on sagedamini tajunud laadivahelduslikkust ka tundmatute sõnade puhul ning seda mõne sarnase laadivaheldusliku sõna eeskujul õigesti muutnud (nt lüsi ja süsi ning esi ja vesi).
Kokkuvõtteks võibki öelda, et laadivahelduse taandumisprotsess avaldub tugevamalt selliste õpilaste keelekasutuses, kellele laadivaheldusnähtusi veel õpetatud ei ole. Seega on tegemist ebaproduktiivse muutmisviisiga, mis on küll üksiksõnuti õpitav ja õpetatav, ent teatud juhtudel loomuliku keeletajuga vastuolus. Teiseks avaldub laadivahelduse taandumine keelekasutaja jaoks vähem tuntud sõnades, sõltudes seega konkreetse keelekasutaja haritusest ja silmaringist. Samuti eelistatakse laadivahelduseta vorme sõnade puhul, mida on lubatud muuta nii laadivahelduslikult kui ka laadivahelduseta.
